Eesti liikumisäpi äriidee: vahetame sammud soojamaareisi vastu

Pildil FitSphere eestkõneleja Ott Kiivikas, asutajad Karl Vihul ja Kristo Sõerd ning juhtinvestor Paavo Siimann. Foto: FitShpere

​Vähene liikumine ja istuv eluviis on väljakutsed, millega tegelevad nii treenerid kui ka õpetajad, nii haigekassa juht Rain Laane kui ka olümpiakomitee ninamees Urmas Sõõrumaa. Liikumisäpi FitSphere asutajad arvavad aga, et pelgalt tervisejutu rääkimisest ja südametunnistusele koputamisest ei piisa.

Kodumaise fitness-rakenduse mõte on panna inimesed liikuma läbi preemiasüsteemi. Teisisõnu tähendab see, et telefoniga samme kogudes on võimalik lunastada auhindu ja soodustusi. Et selline ärimudel võiks toimida, usub nii ettevõtte kõneisik Ott Kiivikas kui ka mitmed investorid, kes pühapäevaks olid rakenduse arendamisse panustanud Funderbeamis 132 000 eurot.

Kuidas ikkagi 19 000 kasutajaga terviserakendus inimesi liikuma meelitab ning kuidas sellega raha teenitakse, uurisime ettevõtte asutajatelt, tegevjuhilt Karl Vihulilt ja tehnoloogiajuhilt Kristo Sõerdilt.

Google’i ja Apple’i rakendustepoes on miljoneid äppe, aga edukaks saavad vähesed. Mis on see probleem, mida teie lahendate ja teised mitte?

Sõerd: Meie pluss on see, et me lahendame kaht probleemi korraga. Üks on ühiskondlik mure: inimeste vähene liikumine. Hindame selle peamiseks põhjuseks motivatsioonipuudust, mistõttu võiks just meie preemiasüsteem aidata.

Teisalt aitame ka ettevõtteid kliendini jõudmisel. Tahame pakkuda keskkonda, kus tooteid ja teenuseid ei pakuta tarbijale mitte otsese reklaamina, vaid need saavad inimestele nähtavaks läbi motiveerivate auhindade. Reklaamimaailmas on niigi liiga palju bännereid või teisi häirivaid reklaamiformaate.

Usume, et ühendades need kaks probleemi, suudame pakkuda toimiva lahenduse mõlemale osapoolele.

Miks peaks üldse liikumise eest auhindu saama? Kas teadmisest, et see on tervisele kasulik enam ei piisa?

Sõerd: Seda sõnumit, et liikumine on tervisele kasulik, tuleb igalt poolt ja hästi palju. Aga küsimus selles, et kui inimene end täna liigutab, siis, olgem ausad, ega ta seepärast end homme kohe tervemana ei tunne.

Vihul: Tegelikult usume ka meie, et kõige alus saab olla ikkagi inimese motivatsioon. Aga tihti võib lisatõuke andmiseks piisata väikesest präänikust, mis motivatsiooni tekitaks ja harjumuse kujunemisele kaasa aitaks.

Noorte vähesest liikumisest räägitakse kõige rohkem. Samas nägin teie investoritele mõeldud presentatsioonist, et teie rakenduse kasutajate keskmine vanus on 31 aastat. Kuidas nii?

Sõerd: Noorte kasutajate hulka on meil kindlasti plaanis kasvatada. Näiteks läbi selle, et rakendusse on tulemas lisafunktsionaalsust, mis võimaldab koolide- või klassidevahelisi liikumisvõistlusi korralda.

Vihul: Seni oleme väga selge eesmärgiga töötanud selles suunas, et jõuda esmalt umbes 30-aastaste inimesteni. See sihtrühm on kõige tähtsam meie ettevõtjatest koostööpartnerite jaoks, kuna nad on piisavalt aktiivsed ja maksejõulised. Aga nagu Kristo ütles, siis plaanime järjest enam ka teisi vanusegruppe kaasata.

No kuulge, te olete äpi arendamiseks kulutanud 190 000 eurot. Noorte kõnetamiseks piisab sellest, kui te paar Playstationit välja paneksite. Kampaania «Liigu 30 päeva järjest 25 000 sammu ja võida Playstation 5» kõlab ju hästi?

Vihul: Pole üldse paha mõte! See on suund, mille poole me tegelikult ka liigume. Oleme ka ise täheldanud, et osad auhinnad on laste ja noorte jaoks väga motiveerivad. Nägime seda näiteks siis, kui pakkusime ühe kampaania käigus burgereid, mis teatud segmendile väga hästi peale läksid. Eks igaühele tuleb pakkuda meelepärast ning selle otsimisega meie müügitiim ka tegeleb. 

Kuidas käib terviseäpp kokku burgeritega?

Vihul: Väga hästi. Selleks, et burgereid võita, tuli eelnevalt suurem kogus kaloreid sammudega ära põletada. Me ei utsita kedagi liigselt burgereid sööma, vaid pigem loome võimaluse, kus selline roog on võimalik saada tasuta juhul, kui ollakse valmis eelnevalt piisaval määral liikuma.

Harrastussportlasele on olemas palju äppe. Turg täis ei ole?

Sõerd: Siinkohal ongi oluline märkida, et me ei ole spordiäpp. Meie eesmärk ei ole kedagi tulihingeliseks sportlaseks muuta, vaid oma tervise eest juba hoolt kandvaid inimesi liikumises hoida ja diivanil lesivaid inimesi liikuma meelitada.

Mis keskkonda te sammude loendamiseks siis «vahemehena» kasutate?

Sõerd: Google Fit ja Apple Health. FitSphere rakendusel on loomulikult ka oma nii-öelda filtrid, mille eesmärgiks on tagada, et arvestusse jõuaksid sammud, mis ka päriselt tehtud. Sõltumatuse loomiseks on edaspidi plaan vahemehed ära kaotada ehk luua lahendus, mis selle töö ise ära teeb.

Me muidugi ei välista, et tulevikus arendame rakendust järjest enam ka spordi suunas, aga täna pole meie eesmärk veel selles sektoris konkureerida. Suured on valdkonda pannud kümneid miljoneid, et kuvada spordisõbrale kõikvõimaliku statistikat. Praeguses faasis tegeleme meie siiski motiveerimise ja premeerimisega.

Hästi. Auhindu on tore jagada küll, aga kust teie tulu tuleb?

Vihul: Esiteks maksavad meile koostööpartnerid, kes oma auhindu ja pakkumisi meie platvormil pakuvad. Nende jaoks oleme turunduskanal, mis toimib nii müügi- kui imagokampaania võtmes.

Teiseks tuluallikaks on rakenduse tasulised kasutajad. Tasulisel kasutajal on ligipääs enamatele võistlustele ja auhindadele ning on ka teatud erisused rakenduse funktsionaalsuses. Võimendatud versioonis pakume ligipääsu rohkematele võistlustele. Ka sellistele, kus sammud saab otse auhindadeks vahetada (tavakasutajad osalevad loosimistes – toim).

Arenduse käigus oleme tuvastanud ka kolmanda suuna. Saime aru, et on palju ettevõtteid, kel huvi luua ettevõttesiseseid võistlusi, kuid tänased pakutavad lahendused ei rahulda. Töötame selle kallal, et pakkuda firmadele võimalust luua kollektiivisiseseid väljakutseid. Nagu ütlesime, saaksid seda kasutada ka koolid ja klassid või tegelikult mistahes erinevad rühmad.

Mulle on pikalt jäänud arusaamatuks, miks kehalises kasvatuses ühtki kodutööd ei anta. Näete seal ka mingit võimalust?

Vihul: Absoluutselt! See on ka tegelikult koht, kuhu tahaksime liikuda. Olen ise seitse aastat treenerina töötanud. Nägin suurepäraselt, et eesmärkide saavutamisel sõltus väga palju sellest, mida tegi inimene kahe trenni vahel.

Ka kehalise kasvatuse õpetajal võiks olla võimalus jälgida, mida lapsed kehalise kasvatuse tunni välisel ajal füüsilise aktiivsuse mõttes teevad. Piisaks vaid sellest, et laekuks info, kui palju on end liigutatud. Usun, et sellise lahenduse pakkumiseni ka jõuame.

Lubate Funderbeamis investoritele, et sisenete sel aastal Rootsi turule. Kas Eesti turg on juba vallutatud?

Vihul: Eesti ei ole veel vallutatud, hetkel siin turgu veel jagub. Selleks, et me rahul oleksime, tuleks ka siin enda äri vähemalt kümnekordistada. Aga Rootsi turg on tõesti meil sihikul ning laieneme sinna niipea kui võimalik. Rakenduste maailmas on skaleerimine suhteliselt lihtne, mistõttu saab laienemine ühel päeval olema ka pigem kiire.

Sõerd: Sisuliselt piisab vaid paarist nupuvajutusest, et uus turg lahti teha. Meie puhul on muidugi vaja, et Rootsis oleks kohapeal müügimeeskond, kes koostööpartnereid meie platvormile tooks. Kuna koostööpartnerite platvormile toomine on meie jaoks ka tuluallikas, siis meie jaoks on see lihtsalt üks hea ja õige viis, kuidas kiiremini oma tegevust laieneda.

Kolm küsimust investor Paavo Siimannile

Mis teeb FitShpere'ist iduettevõtte, millesse investeerida?

Arvan, et FitSphere’i investeerimiseks on mitu põhjust. Ettevõtte ärimudel käib kaasas globaalsete trendidega, millest üheks on inimeste suurem huvi tervislike eluviiside vastu. Äripartneritele pakutakse sotsiaalselt vastutustundlikku turundus- ja imagokanalit. Ettevõttel on kaks asutajat. Digiäri on lihtsalt skaleeritav uutele turgudele. Senised tublid tulemused: kaheksa kuuga Eesti turul 19 000 allalaadimist ja 150 koostööpartnerit.

Millised on FitSpehere'i äriplaani suurimad riskid?

Peamiste riskidena näen, et uutele turgudele laienemine ja IT-meeskonna värbamine võtavad esialgsest ambitsioonist kauem aega.

Mis on investori ootused ettevõtte kasvule?

Eduka iduettevõtte ülesehitamine nõuab kogu meeskonnalt tingimusteta pühendumist, siis tuleb ka kasv. Kuna FitSphere'i ärimudel on lihtsalt skaleeritav, siis ootan lähiaastateks minimaalselt 5–7-kordset müügitulu aastakasvu.

Fitness-sektoris on väga populaarne teha turundust läbi suunamudijate? Teil on samad plaanid?

Vihul: Oleme neid juba kasutanud. Meie eestkõneleja Ott Kiivikas on hea näide. Tema panustab meisse investorina, kuid aitab ka rakenduse tutvustamisel ja selle massideni viimisel. Julgen öelda, et influencer'eid kasutame ka edaspidi ja üha rohkem, kuna see on meie jaoks toimiv formaat. See on hea viis, kuidas jõuda ka noorema sihtgrupini, eriti meie valdkonnas.

Täna saab teie rakenduses preemiat ainult kõndimise eest, aga see muutub ju kiiresti igavaks. Millal te teisi spordialasid lisate?

Vihul: Ma ei ütleks, et see kiiresti igavaks muutub, kuna kõnnime me ju niikuinii. Oluline on preemiasüsteem põnevana hoida. Oleme lubanud, et selle aasta jooksul tulevad meie keskkonda näiteks ka tasustatud suusatamine, jooksmine, rattasõit ja nii edasi. See on suund, mille poole me liigume.

Kui hästi teil see süsteem päriselt töötab? Oma samme suuremaks hiljem kirjutada ei ole võimalik?

Sõerd: See oli asi, mida me alguses kartsime. Naljaga pooleks kahtlustasime isegi, et koeraomanikud võivad hakata oma telefone koerte külge panema, et endale samme koguda. FitSphere'i rakendusel on aga eraldiseisvad nii-öelda filtrid, mis süsteemi petmist takistavad ja näeme, et ega tegelikult on inimesed küllaltki ausad.

Kaasate raha Funderbeamis, mis on saanud viimasel ajal kõvasti kriitikat. Miks teie sellest hoolimata sinna läksite?

Vihul: Kaalusime väga pikalt, kuidas investeerimisvooru läbi viia. Variantidena olid laual nii Funderbeam, First North kui ka riskikapitalifondid. Kusjuures, kuna fondid hakkasid ühel hetkel aina enam huvi üles näitama, siis väiksemas ringis riskikapitali kaasamine oli vägagi arvestatav variant. Aga Funderbeam sai valitud põhjusel, et me teeme ikkagi rahvaäppi. Seetõttu võiks ka meie investorbaas olla võimalikult lai. Usume, et sõna levimine inimeselt inimesele aitab meie arengule kaasa. 

Kui idusektorist kaugemal seisev inimene vaatab teie majandusnäitajaid, siis ta küll teisse investeerima ei tõtta. Raha kulutasite mullu 250 000 eurot, müügitulu tuli 20 000. Millal numbrid ilusamaks lähevad?

Vihul: Selle aasta eesmärk on jõuda 150 000 euro suuruse müügitulu ja 70 000 kasutajani. Aga me oleme ikkagi iduettevõte. Klassikalises ettevõtluses tegutseja jaoks võivad tõesti need numbrid mõjuda veidrana, aga meie eesmärk on kiiresti kasvada. Sestap ei julge ma lubada, et me ka sel, järgmisel või ülejärgmisel aastal kasumlikuks muutume, kuna tulu saab pidevalt investeeritud kasvu. Eesmärk on ikkagi kasvada ja uutele turgudele laieneda. Kuna meie valdkond on massiäri, siis on see ka loogiline. Küll aga muutuvad laienemise käigus kasumlikuks meie juba toimivad turud.

Teie jutust kumab läbi, et üsna suur tulu peaks tulema koostööpartneritelt, kelle huvi on teid kasutada reklaamikanalina. Kas siin seda ohtu ei teki, et reklaamipindade arv saab ühel hetkel täis ja kasvada saab vaid hinda tõstes?

Vihul: Selle jaoks on juba välja töötatud erinevad äpisisesed lahendused, kuid küsimus on õigustatud. Sel põhjusel ei pane me ka suurel hulgal võistlusi ühele ajaperioodile, sest tähelepanu on ikkagi piiratud ressurss. Saame ka ise aru, et iga järgmine kampaaniapakkumine ja võistlus vähendab eelmiste nähtavust.

Kuidas seda tulubaasi siis ikkagi skaleerida? Tallinnas ühed ja Tartus teised kampaaniad?

Vihul: Me tegelikult juba teemegi seda. Lisaks klassikalistele koostööpartneritele oleme koostöid sõlminud ka valdade ja linnadega. Nii saavad vallad oma inimesi liikuma motiveerida. Hiljuti lõppes Harku valla võistlus, kus mõõtu võtsid omavahel vaid Harku valla elanikud. Samamoodi saame sihtida kampaaniaid vanuse- või soogrupiti.

Kes neid võistluste eesmärke välja mõtleb?

Vihul: Eks see sünnib koostöös koostööpartneritega. Ühtpidi annab sisendi koostööpartner, kuid eks ka meie anname omalt poolt soovitusi, kuna tunneme oma kasutajat hästi.

Pakkumistest ära ka ütlete?

Vihul: Kui me alustasime, siis me võtsime kõik pardale. Täna oleme pidanud mitmele koostööpakkumisele ka ära ütlema. Need on olnud juhtumid, kus on pakutud väga pisikest allahindlust ehk olukorrad, kus näeme ära, et atraktiivsus puudub. Samuti ei jaga me välja alkoholi- ega tubakatooteid, erootikapoe reklaame ka kindlasti ei tule.

Mis need kõige ägedamad kampaaniad on seni olnud, millega nii teie kui ka koostööpartnerid enim rahule on jäänud? Millised näitajad olid? Mida auhinna võitmiseks tegema pidi?

Vihul: Ägedaid kampaaniaid leiab meie platvormilt kogu aeg. Kõige meeldejäävamatena võib vast välja tuua Rally Estonia kaardilugeja kogemuse, Beautiful Me (kõik võidavad rullmassaaži), Beast Tesla Rendi ja ka praegu toimuva Apollo TV sammuvõistluse.

Üks vahvamaid võistlusi oli kindlasti ka Ergo võistlus, kus oli auhinnaks meeste jalgratas ning kiiver. Kampaaniast võttis osa üle 2000 sammuja, kes kuu aja jooksul läbisid kokku 323 miljonit sammu. See teeb rohkem kui kuus ringi ümber maakera. Auhinnaloosis osalemiseks tuli läbida ühe kuu jooksul vähemalt 240 000 sammu.

Kas midagi tõeliselt suurt on ka plaanis? Teatud sammude arvu eest auto näiteks?

Vihul: Autot ei julge veel lubada, aga oleme mõelnud küll, et teatud arvu aastas kogutud sammude pealt võiks kellegi ümbermaailmareisile saata. Reisipakkumisi on meie platvormil tegelikult juba olnud. Näiteks oli meil Kreeka reis kahele, umbes 2000 euro väärtuses. Lähiajal on kindlasti üks selline veel tulemas. Tasub valvel olla.