Venemaa sissetung räsib Ukraina õide puhkenud tehnoloogiasektorit

Häkkerirühmituse Anonymous maski kandev Ukraina võitleja Kiievis. Rühmitus on võtnud endale vastutuse Venemaa telekanalite segamise ning Kremli ja teiste Venemaa valitsusasutuste veebilehtede halvamise ja ähvardanud saboteerida Venemaa vee-, elektri- ja gaasivarustust. Foto: Aris Messinis/Scanpix

Venemaa sissetung Ukrainasse annab tugeva löögi Ukraina tehnoloogiasektorile, mis oli enne sõda aina enam õide puhkemas.

Ukraina on viimastel aastatel kujunenud mitmele lääne tehnoloogiaettevõttele üheks peamiseks riigiks, kust endale uusi talente leida. Sel on mitu põhjust, kuid üks peamisi on riigi tugev IT-teaduste akadeemiline traditsioon, mis arenes välja nõukogude aja lõpus.

Seda näitavad ka arvud. Konsultatsioonifirma Gartner analüütik Katie Gove ütles väljaandele Wall Street Journal, et Ukrainas on tehnoloogiasektoris palgal 85 000 – 100 000 inimest, kes töötavad peamiselt tarkvaraarenduse ja muude IT-teenuste alal.

«Ukraina eripära on, et seal tehakse lääne tehnoloogiaettevõtetele palju allhanketöid. Tööjõumaksud on väiksed, üldine elatustase madal, kuid arendajate palgad tihti väga konkurentsivõimelised,» selgitas Postimehele üks Eesti startup-sektori värbaja, miks Ukraina IT-inimesed tihti koduriigis töötada eelistavad.

Ühenduse IT Ukraine Association aruande põhjal kasvas Ukraina IT-ekspordi maht eelmisel aastal 36 protsenti, jõudes 6,8 miljardi dollarini.

Samas on Ukrainasse arendusekeskusi rajanud ka mitu suurt tehnoloogiaettevõtet, kes nüüd on sõjakoleduste tõttu sunnitud oma töö peatama. Näiteks Iisraeli päritolu tarkvaraettevõte Wix.com andis teada, et evakueeris Ukraina töötajad juba nädal enne sõja puhkemist Poola ja Türgisse. Finantstehnoloogia gigant Revolut ütles, et on pakkunud oma töötajatele toetust riigist lahkumiseks.

Tulevik sõltub sõja pikkusest

Ukraina IT-assotsiatsiooni presidendi Vitali Sedleri hinnangul sõltub Ukraina IT-sektori tulevik paljuski sellest, kui kaua kestab sõda. «Kui olukord laheneb ning pikaajalist sõjalist tegevust ei järgne, on mõju piiratum,» ütles ta Wall Street Journalile.

Kuigi Ukrainas on IT-valdkonna talente palju, on riigi idusektor väike. Iduettevõtete käekäiku jälgiva Crunchbase’i andmetel said Ukraina idufirmad eelmisel aastal rahastust 33,8 miljoni dollari ulatuses. Samal ajal Eestis kaasas ainuüksi Bolt – kel on ka Kiievis arenduskeskus – ühe aastaga 600 miljonit.

Siiski on ukrainlastel ette näidata ka edulugusid. Näiteks on Ukrainas asutatud õigekirjaplatvorm Grammarly, mille väärtus on pärast viimast rahastusvooru 13 miljardit dollarit. Kuigi praegu on ettevõtte peakontor Ameerika Ühendriikides San Franciscos, on neil ka Ukrainas ligi 20 000-ruutmeetrine arenduskeskus. Kolmapäeval ütles Grammarly tegevjuht Brad Hoover LinkedIni postituses, et ettevõte jääb Ukrainale pühendunuks ja palkab seal inimesi mitmesuguste ülesannete täitmiseks ka edaspidi.

Riigi tuleviku suhtes on optimistlik ka Ukraina riskifondi SMRK kaasasutaja ja juhtivpartner Andri Dovženko, kes näeb sõja lõppedes Ukrainasse jõudvate investeeringute kasvu. «Välisinvestorid võivad oma investeeringud paariks nädalaks või kuuks ehk kuni olukorra rahunemiseni peatada, kuid seejärel ootan tugevat toetust, eriti Euroopast ja USAst. Meie fond otsib investeeringuid ja oleme oma rahakaasamise väljavaadetes endiselt positiivsed,» ütles Dovženko Pitchbookile.