SISSEVAADE ⟩ Eestis on rohkem ükssarvikuid kui Venemaal

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Kuna Venemaal ühtki ükssarvikut ei ole, kujutatakse ükssarvikuna ka Vladimir Putinit ennast.
Kuna Venemaal ühtki ükssarvikut ei ole, kujutatakse ükssarvikuna ka Vladimir Putinit ennast. Foto: Christian Spicker/Scanpix Baltics

Idufirmad ja innovatsioon ei ole just sõnad, millega iseloomustada Venemaa majandust. Vastupidi, riik on väga sõltuv naftast ja gaasist ja ühtegi miljardi väärtusega idufirmat idanaabril praegu polegi.

Iduettevõtete käekäiku jälgiva Crunchbase'i andmebaasis on küll 1117 Venemaal tegutsevat start-up'i – mis on kokku kaasanud investoritelt 2,1 miljardit dollarit –, kuid mitte ükski nendest kasvufaasis olevatest Vene idudest pole suutnud kerkida ükssarvikuks.

Võrdluseks: USAs on miljardilise väärtusega iduettevõtteid ligi 600, Hiinas umbes 200. Ka Eestist on praegu nimistus kaks kasvufaasis olevat start-up'i – Bolt ja Veriff, mõlemal peakontor Tallinnas.

Lähiajal ei näi ka kuigi tõenäoline, et Venemaa tehnoloogiasektorist midagi suurt välja kasvaks, sest Ukraina sõja järel kehtestatud sanktsioonidelaine on tõsiselt kahjustanud riigi majandust, sealhulgas riskikapitali ja idufirmade kogukondi, kirjutab The Business of Business.

Kuigi Venemaa idusektoris on aastate jooksul olnud väiksemaid ja suuremaid edulugusid, näiteks tehnoloogiahiid Yandex, sõidujagamisrakendus InDriver või tutvumisrakendus Mamba, on Vene tehnoloogiafirmade teekond olnud Läänega võrreldes kogu aeg üsna kivine.

Eriti keeruliseks on seis muutunud viimasel kuul, sest mida kauem on lootustandvad tehnoloogiaettevõtted välisturgudest ja riskikapitalist ära lõigatud, seda halvemaks nende väljavaated muutuvad.

Tehnoloogiasektori hiline start

Väljaanne The Business of Business vestles Vene innovatsioonimajanduse teemal ka USA kaubandusministeeriumi endise kõrge ametniku ja Barack Obama administratsiooni vanemnõuniku Matthew Murrayga, kelle hinnangul lükkavad sanktsioonid Venemaa riskikapitalisektori ajas vähemalt kümne aasta võrra tagasi. «Innovatsioonimajanduse loomine nõuab investoreid ja raha. Seni, kuni sanktsioonid kehtivad, pole Venemaal juurdepääsu kummalegi,» ütles ta. «Kapital on aga kaasaegse majanduse kütus,» lisas Murray.

Võrreldes USA ja Lääne-Euroopaga on Venemaa riskikapitalimängus olnud niigi hiline ärkaja. Kuigi Nõukogude Liit kulutas külma sõja ajal palju oma sõja- ja kosmoseprogrammidele, ei keskendatud nende tehnoloogiate ülekandmisele muudesse majandusvaldkondadesse. «Tehnoloogiate kasutamine väljaspool kaitsetööstust ei leidnud toona kuigi palju võimude toetust, hoolimata nende tehnoloogiate tegelikust koostalitlusvõimest,» kirjutatakse ajakirjas Studies on Russian Economic Development avaldatud artiklis.

Seevastu Ameerika Ühendriikides talitati vastupidi. Näiteks mitmed läbimurdelised uuendused, nagu globaalsed positsioneerimissüsteemid ja Internet, said alguse just USA kaitseuuringute agentuurist (DARPA).

Riiklik raha

Tasapisi on viimased 30 aastat proovitud Venemaal riskikapitaliturgu siiski arendada. Suurem hoog saadi sisse aastatel 2000–2012, mil investeeringud Venemaale kasvasid 1,2 miljardi dollarini, millest valdav osa läks infotehnoloogiasektori idufirmadele ja telekommunikatsiooni valdkonda. Sinna perioodi jäi ka Venemaa suurima tehnoloogiaettevõtte Yandexi IPO 2011. aastal.

Enne globaalset majanduskriisi näis innovatsiooni arendamine olevat ka riigi üks prioriteete. 2006. aastal loodi selleks ka riiklik riskikapitaliettevõte Russian Venture Company (RVC), mis oli mõeldud eeskätt Vene riskikapitaliturule hoo andmiseks.

Siiski pole riigi toetus olnud pidev. Kuna Venemaa majandus sõltub suuresti naftast ja gaasist, muudab igasugune toorainehindade langus valitsuse võimalusi ja soovi rahastada riskantsemaid investeeringuid. «Kahjuks on Venemaa Putini ajal teinud palju ebaõnnestunud katseid toorainest sõltuva majanduse mitmekesistamiseks,» ütles Murray. «Venemaa valitsus pole aru saanud, milline peaks olema riigi roll teistsuguse majanduse ülesehitamisel.»

Üheks peamiseks põhjuseks, miks välismaine riskikapital ka enne Ukraina sõda või Krimmi annekteerimist Venemaale teed ei kippunud leidma, on riigis vohav korruptsioon ja valitsuse tihe kokkupuude sektoriga. Lisaks sellele on Venemaal uuenduslike toodete ja teenuste arendamine problemaatiline ka läbipaistvuse ja intellektuaalomandi kaitse puudumise tõttu, ütles Murray The Business of Businessile.

Rahastus- ja korruptsiooniprobleemide tõttu on mõned Venemaa edukaimad ettevõtmised riigist lahkunud. Näiteks sõidujagamisplatvorm InDriver, mis asutati 2013. aastal Siberis Jakutskis, kolis oma peakorteri Californiasse.

Riiklik lörtsifond

Viimasel kümnendil on Venemaa proovinud risikikapitaliturgu toetada läbi Venemaa riikliku otseinvesteeringute fondi (RDIF), mis mullu omandas ka eelpool mainitud Russian Venture Company, mis kodulehe andmetel jõudis 15 aastaga investeerida 280 miljonit dollarit ligi 300 start-up'i.

Pärast Ukraina sõja algust kehtestas USA aga fondi vastu sanktsioonid ning USA välisminister Antony Bliken nimetas RDIFi president Putini ja tema lähiringi «lörtsifondiks».

Lisaks kapitaliprobleemidele on Vene tehnoloogiasektoril praegu ka muid probleeme. New York Timesi teatel on kümned tuhanded noored, kellest paljud töötasid infotehnoloogia valdkonnas, riigist põgenenud. See jätab aga Venemaa ilma teisest kõrgtehnoloogilise majanduse ülesehitamiseks äärmiselt olulisest ressursist – talentidest.

Venemaaga on lõpetatud ka mitmeid rahvusvahelisi innovatsiooni- ja teadusprojekte. Näiteks Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) teatas kohe pärast sõja puhkemist, et loobub kõrgtehnoloogilisest teaduspartnerlusest Moskvas. MITi koostöö pidi olema üks nurgakivi, millele Venemaa tahtis ehitada enda Silicon Valleyt ehk Skolkovo innovatsioonikeskust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles