Miljardifirmad panevad Euroopast plehku

Eestis on peakontor kahel ükssarvikul, Prantsusmaal 27-l. Foto: Stefan Boness/IPON/SIPA/Scanpix

Euroopa soovib hoida suurt raha tõstvad idufirmasid enda rüpes, kuid investorid ja soodsam keskkond peibutavad tulevikuettevõtteid jätkuvalt USA suunas vaatama, kirjutab Sifted.

Kui ettevõtja Emmanuel Debuyck 2012. aastal Prantsusmaal idufirma Adwanted Groupi asutas, käis eelmise ettevõtte pankrot temaga tumeda varjuna kaasas veel pikki aastaid. Pangad ei tahtnud anda laenu ja argument polnud seegi, et üleilmses finantskriisis lagunenud ettevõte oli varasemalt tegutsenud 18 edukat aastat.

Prantsusmaal on selline suhtumine tavapärane, USAs, kus ebaõnnestumised on osa kogemusest, aga mitte. Ja nii koliski Debuyck enda firma peakontori hoopis New Yorki.

Selline liikumismuster pole sugugi tavatu. Siftedi andmetel on poole tee pealt USAsse siirdunud vähemalt neli prantsuse miljardiettevõtet – Dataiku, Algolia, Kyriba ja Aircall. See on suur protsent, arvestades, et Prantsusmaal on hetkel peakontor kokku 23 ükssarvikul.

Atlandi taha siirdumine ei ole vaid Prantsusmaa start-uppide eripära – täpselt sama trendi on näha ka teistes Euroopa riikides. Lihtsalt Prantsusmaale on ükssarvikute väljavool ka maineprobleem, sest riiki on tutvustatud ja reklaamitud kui Euroopa tehnoloogiasektori hälli, mis peaks Silicon Valleyle tõsist konkurentsi pakkuma.

Miks Euroopa ükssarvikud USAsse kolivad?

Igal asutajal, kellega Sifted rääkis, oli kolimiseks erinev põhjus, kuid kõige sagedamini viidati tõsiasjale, et USAs on lihtsalt lihtsam idufirmat ehitada: turg on suurem ja kapitali kaasata kergem.

Näiteks äriklientidele otsingutarkvara pakkuv ükssarvik Algolia kolis oma peakorteri San Franciscosse 2014. aastal, et osaleda kiirendiprogrammis Y Combinator. «USAsse kolimine oli meile tol ajal kohustuslik, et end sealsele turule sisse saada. See aitas meil ettevõtet märkimisväärselt arendada ja kasvu kiirendada,» meenutas Algolia kaasasutaja ja tehnikadirektor Julien Lemoine Siftedile. 

Lemoine täpsustas, et USA peakorteri tõttu sai ettevõte varakult kaasata fondidest raha oluliselt parema väärtusega ja meelitada ligi rohkem kliente mõlemalt pool Atlandi ookeani.

Algolia tehnikadirektori sõnul annab USA päritolu tarkvara klientidele ka kindlustunde, samas kui prantsuse silt tekitab kõhklusi ka prantslaste endi seas.

2013. aastal Pariisis asutatud e-posti keskkond Front osales samuti eelpool mainitud Y Combinatori kiirendis ja liigutas ka firma seejärel USAsse. Kaasasutaja Mathilde Collini sõnul oli Silicon Valley ökosüsteem ettevõttele soodsam ja Ühendriikide ettevõtted olid pilvetarkvara kasutamise suhtes toona vastuvõtlikumad.

Ükssarvikute äravool – kogu Euroopa probleem?

Ka Euroopa Komisjoni ühise uurimiskeskuse programmijuhi Ramon Compano sõnul kaotavad paljud Euroopa riigid enda ükssarvikuid Ühendriikidele.

Tema arvates on kolimisel kaks peamist põhjust. Esimene on see, et kui ettevõtted muutuvad väga suurteks ja hakkavad otsima uusi investeeringuid, ei leia nad Euroopast piisavalt kapitali. Fenomen, mida nimetatakse hilisema rahastuse puudujäägiks. Seega kaasavad nad raha Ameerika riskikapitaliettevõtetelt, kes võivad paluvad ettevõtetel seejärel oma peakorter Euroopast ära kolida.

Samuti soovivad USA riskikapitaliettevõtted soovivad ka oma investeeringutest väljuda USA-s noteerimise kaudu, mis survet veelgi suurendav. «See on üldine probleem,» ütleb Compano. «Portugalis on ametlikult üks ükssarvik. Kuid tegelikult on neid palju rohkem. Nad lihtsalt ei näi Portugali firmad, sest nende peakorter asub mujal.»

Compano koostatud raport näitas, et USA investorid haaravad kõige suurema osa Euroopa idufirmade üle 50 miljoni dollari suurustest investeerimisvoorudest. Seejuures olid 24 suurima panuse teinud riskikapitalifirmast ainult kaheksa Euroopa päritolu.

Samas ütleb Euroopa idusektori analüütik, et olukord on aastatega oluliselt paranenud.  «Euroopas on praegu rohkem raha kui paar aastat tagasi, fondid on professionaalsemad ja suuremad. Aga see muutus ei toimu piisavalt kiiresti,» selgitas Compano.

Mõtteviisi küsimus

Euroopa tehnoloogiasektori kasvu toetavad organisatsioonid aga väidavad, et probleem pole nii tõsine, kui esialgu tundub. Prantsuse valitsuse toetatava ja idufirmade abistamiseks loodud organisatsiooni French Tech Mission andmetel on üha enam nende ettevõtjaid pühendunud eesmärgile oma põhitegevust Prantsusmaal hoida – isegi kui nad laienevad.

French Techi pressiesindaja ütles, et see on juhtunud tänu paranenud kapitali juurdepääsule, talentide kättesaadavusele ning Prantsusmaa valitsuse toetusele ettevõtete kasvatamisel.

Kuigi investorid ja Euroopa iduettevõtete organisatsioonid ütlevad, et rohkem riskikapitali ja talente Euroopa ökosüsteemis peaks asutajatel paigale jäämise lihtsamaks muutma, väidavad osad ettevõtjad, et juba tekkinud mõtteviisi muuta on raske. Emmanuel Debuyck usub, et kuigi Prantsusmaa startup-ökosüsteem on viimasel kümnendil tundmatuseni muutunud ja iduettevõtete loomine oluliselt lihtsamaks muudetud, on mõtteviis endiselt sama. «Minu jaoks on positiivsus üks olulisemaid asju. Olen elanud [USA-s] veidi rohkem kui viis aastat ja ma pole kunagi kuulnud kedagi kurtmas,» ütleb ta.

«Ettevõtjana tahad tunda, et kõik on võimalik. Prantsusmaal öeldakse sulle alati, et sul ei tule välja ja sa peaksid enne tegutsemist kaks korda järele mõtlema. USAs öeldakse aga, et tee idee teoks. Kui see tööle hakkab, saad edukas – kui ebaõnnestud, saad teha midagi muud. Kui sa Prantsusmaal läbi kukud, on punane märk kohe küljes.»