NATO läheb miljardi euroga tehnoloogiajahile

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
F-35 hävitajat peetakse NATO liikmesriikide käsutuses olevatest relvadest üheks moodsamaks. Ainuüksi selle projekti hanke- ja arenduskulud läksid USAle maksma üle 300 miljardi dollari.
F-35 hävitajat peetakse NATO liikmesriikide käsutuses olevatest relvadest üheks moodsamaks. Ainuüksi selle projekti hanke- ja arenduskulud läksid USAle maksma üle 300 miljardi dollari. Foto: A1c Jose Miguel Tamondong/U.S Ai/Scanpix
  • NATO avab miljardieurose innovatsioonifondi uusi tehnoloogiaid arendavatele (idu)firmadele
  • Läbirääkimiste juhtohjad on haaranud Eesti ja Ühendkuningriik
  • Loodav riskikapitalifond tõotab erasektorile katkematut toetust suisa 15 aasta vältel

Ajal, kui Venemaa peab Ukrainas täieulatuslikku sõda, otsib NATO võimalusi alliansi tehnoloogilise arengu kiirendamiseks. Seejuures ei põlata ära ka riskantseid riskikapitali panuseid.

Möödunud suvel tuldi NATO tippkohtumisel välja DIANA-nimelise kiirendiprogrammiga, mille eesmärk on tuua tööstus, idufirmad ja teadusasutused ühise kaitsemütsi alla, suunates nad koos välja töötama sotsiaalseid ja julgeolekuprobleeme lahendavaid tehnoloogiaid. Kui algul lepiti kokku vaid kavatsuses, siis pärast NATO välisministrite kohtumist aprilli alguses avati rohkem ka DIANA sisu poolt.

DIANAga soovitakse toetada süvatehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid, kes kataksid ära enamiku NATO-le strateegilise tähtsusega valdkondadest, nagu tehisintellekt, suurandmete töötlemine, kvanttehnoloogiad, autonoomia, biotehnoloogia, uudsed materjalid jne. 

Eelkõige on projekti eesmärgiks lühendada arendustsükleid, eriti mis puudutab tehisintellekti ja kvanttehnoloogiaid. Sellega soovitakse saavutada tehnoloogilist edu Hiina ja Venemaa ees, kirjutab Science Business.

Põhjalik innovatsiooniprogramm näeb ette, et esimeses etapis liitub DIANAga kümme eri liikmesriikides asuvat kiirendit koos enam kui 50 testkeskusega, kus uusi arendusi läbi katsetada. Projekti mõte on anda ettevõtjatele vahendid «kahesuguse kasutusega» tehnoloogiate lõppturule lähemale toomiseks. Terminiga «kahesugune kasutus» viidatakse tehnoloogiale, mida saab rakendada nii sõjaliste eesmärkide täitmiseks kui ka rahuajal.

Lisaks kiirendiprogrammile teatas NATO, et avab miljardi euro suuruse innovatsioonifondi uusi tehnoloogiaid arendavatele (idu)firmadele. Kusjuures esialgsete plaanide alusel ei peaks idufirmad rahastuse saamiseks – erinevalt tavapärasest mudelist – loovutama tükki enda omandist. Ettevõtetele pakutakse aga juurde mentorlust, tehnoloogia testimise võimalusi ja võimalikke tulevasi koostöölepinguid.

Eestis asuva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavičius ütles Science Businessile, et riskikapitali panus tähistab märkimisväärset nihet alliansi suhtumises innovatsiooni. «See on peaaegu revolutsiooniline samm. Selle võimaluse NATO struktuuri loomine näitab paindlikkust ja oskust ära kasutada kõiki võimalusi, mis on olemas uuendusi loovas erasektoris,» ütles ta.

Eesti on eesrindlik

Praegu ollakse DIANAga veel üsna algusjärgus ning läbirääkimised, kuidas koostöö teaduskeskuste, riikide valitsuste ja NATO sekretariaadi vahel täpselt toimima hakkab, on veel pooleli. Esimesed sammud on aga tehtud ning juhtohjad on haaranud Eesti ja Ühendkuningriik.

Aprilli alguses teatati, et Eestisse rajatakse NATO iduettevõtete kiirendi ning DIANAga ühendatakse mitu siinset uute tehnoloogiate testimiskeskkonda. Londonisse viiakse aga DIANA peakontor ning sealses kiirendis hakatakse tõenäoliselt keskenduma tehisintellektile ja autonoomia arendamisele.

Lisaks Eestile ja Ühendkuningriigile on kiirendeid planeeritud veel Portugali, Belgiassse, Taani, Itaaliasse, Türki, Kreekasses ja Tšehhi.

Miljardi euro suurune innovatsioonifond peaks oma esimesed rahasüstid tegema juba tuleva aasta alguses ning DIANA kiirendite esimeste pilootprojektidega on kavas alustada tuleva aasta suvel. Täismahus peaks need tööle hakkama 2025. aastal.

NATO sõnul on see maailma esimene mitme riigi riskikapitalifond. Seejuures lubatakse olla kannatlik ning pakkuda erasektorile katkematut toetust suisa 15 aasta vältel. Samuti kavatsetakse fondi raha investeerida ka teistesse riskikapitalifondidesse, kes juba investeerivad tehnoloogiatesse, mida allianss soovib edasi arendada.

Jermalavičius ütles, et NATO innovatsiooni otsingute edu sõltub sellest, kui sallivad ollakse ebaõnnestumiste suhtes, viidates tõsiasjale, et kümnest ettevõttest võib murrangulise tehnoloogia kasutuselevõtuni jõuda vaid üks. 

NATO riskifond on avatud kõigile liitlastele, kuid fondi panustavate riikide nimistu selgub juunis Madridis NATO tippkohtumisel. «See, mida me eelmisel nädalal teatasime, oli esimene samm,» ütles NATO pressiesindaja.

Kaitseministeeriumi teatel osaleb innovatsioonifondi läbirääkimistel ka Eesti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles