/nginx/o/2022/06/15/14629199t1h4f5c.jpg)
Esimest raha kaasava iduettevõtja jaoks on teekonna alguses kõige olulisemad õige idee, meeskond ja visioon. Ent tegelikult on veel teisigi teemasid, mis võivad investorite jaoks otsuse tegemisel väga oluliseks muutuda, ütleb advokaat Mirko Kikkamägi.
Ühinemistele ja omandamistele ning era- ja riskikapitalile keskendunud advokaadibüroo TGS Baltic advokaat Mirko Kikkamägi on aastate jooksul töötanud tihedalt nii investorite kui iduettevõtetega ning jagab omast kogemusest kolme kõige sagedasemat viga ning annab ka asjakohaseid soovitusi.
Intellektuaalomandi reguleerimise olulisus
«Iduettevõtte asutajad saavad kontrollida ja hoolitseda selle eest, et asutajate ning teiste panustajate – olgu nendeks siis töötajad, töövõtjad või välised koostööpartnerid – töö tulem kuuluks ka päriselt ettevõttele,» alustab Kikkamägi. Ta toob välja, et üheks lihtsaks ja praktiliseks lahenduseks on kasutada Startup Estonia vastavaid mudeldokumente, konkreetsel juhul intellektuaalse omandi üleandmise ja litsentsimise lepingut (IP Assignment and License Agreement).
Kikkamägi sõnul reguleeritakse Eestis kahjuks intellektuaalse omandiga seonduvat sageli väga pinnapealselt. «Tavapärased on paari lause pikkused intellektuaalse omandi regulatsioonid, kus antakse iduettevõttele «kõik õigused üle», ent see ei ole kahjuks sageli investorite silmis piisav,» rõhutab advokaat, kinnitades, et selliselt ei ole õiguslikult võimalik isiklikke õigusi üle anda.
Ent milliste ohtudega siis iduettevõtja arvestama peaks? «Ilma isiklikke õigusi – näiteks vastava litsentsi abil – reguleerimata võib aga tekkida olukord, kus autor võib oma teose kasutamist takistada ning sellega iduettevõtte elu ja äri keeruliseks teha,» räägib Kikkamägi. «Seetõttu on mõistlik – ning investorite silmis sageli ka hädavajalik – selliste probleemide tekkimist ennetada ja tagada, et vajalik korrektne dokumentatsioon oleks paigas juba päris arengu esimeses staadiumis.»
Optsioon asetab töötaja potentsiaalse omaniku positsiooni
Teiseks oluliseks teemaks on Kikkamägi hinnangul meeskonna motiveerimine ja kaasamine viisil, mis tagab, et iduettevõtte huvid on töötajate isiklikest huvidest kõrgemal. «Seetõttu tasub kaaluda optsioonide kasutamist – seda nii meeskonna motiveerimiseks, ent ka tagamaks, et meeskonnaliikmed on laiapõhjalise ja pikaajalise vaate osas ettevõttega ühel lainel,» hindab advokaat. «Tavapäraselt on selle eelduseks kolm või neli aastat panustamist iduettevõtte edusse, mille järel saavad optsiooniomanikest osaluse omanikud. Minimaalselt kolmeaastane periood tuleneb Eesti maksuseadustest, mis on teinud optsioonidele erisuse,» avab advokaat taustu.
Hea on teada, et kui üldreeglina on mistahes ettevõtte poolt töötajatele antav tasu või eelis maksustatav, siis töötajatest omanike hulga suurendamise eesmärgil on Eestis teatud tingimustele vastavate optsioonide väljastamine ettevõtte vaatest maksuvaba.
«Ühe variandina saab optsiooni kasutada tavapärase kompensatsioonipaketi osana olukorras, kus iduettevõttel ei pruugil olla esialgses arengustaadiumis piisavalt rahalisi vahendeid,» selgitab ta, lisades, et iduettevõtte osaluse hilisem väärtuse kasv ja optsiooni realiseerimine aitab täita tühimikku töötaja ootuste ning ettevõtte rahaliste võimaluste vahel. «Ent optsiooni peamiseks eeliseks on töötajate asetamine potentsiaalse omaniku positsiooni, mis soodustab töötaja silmavaate laienemist ning mille tulemusena mõistab ta iduettevõtte omaniku laiemat ja pikaajalisemat vaadet,» rõhutab advokaat.
See võib anda hoogu paremale koostööle töötajate vahel või tõsta töötaja valmidust andma suuremat panust ka sellistes valdkondades, mis on väljaspool töötaja igapäevasteid töökohustusi. Seega: kuigi üldjuhul tähendab optsioonide kasutamine iduettevõtte asutajate osaluse lahjenemist, kompenseerib optsioonidest saadav pikaajaline kasu kordades lühiajalise negatiivse mõju, hindab Kikkamägi.
Korrektne dokumentatsioon – hügieeni küsimus
Lisaks eelnevale tasuks advokaadi sõnul üle vaadata ka ettevõttesisene asjaajamine ning korrektne dokumentatsioon. «Kuigi tegemist ei ole iduettevõtte puhul prioriteetse valdkonnaga, siis mingist hetkest muutub see siiski tavapärase hügieeni küsimuseks,» selgitab Kikkamägi. «See võib puudutada nii asutajate omavahelisi suhteid, mida saab reguleerida asutajate lepinguga, või laiemalt kõigi osanike vahelisi suhteid, mida reguleeritakse osanike lepinguga. Samuti tasub tähelepanu pöörata koostööle kolmandate isikutega, olgu nad siis IT-arendusi pakkuvad ja intellektuaalset omandit loovad partnerid või mistahes muud iduettevõtte äritegevuse jaoks olulised koostööpartnerid.»
Korrektne dokumentatsioon ei ole Kikkamägi sõnul asi iseeneses, vaid viitab pigem sellele, et olulised teemad on asutajate poolt läbi mõeldud ja arutatud, ning dokumentatsioon üksnes kajastab juba sisulisi otsuseid ja kokkuleppeid. «Kui selline dokumentatsioon puudub ning seda ühel hetkel korrastama asutakse, võivad ilmneda mitmed põhimõttelised asjaolud, mis on varem piisava põhjalikkuseta läbi kaalumata.»
Seetõttu ei tasu iduettevõtte-sisese dokumentatsiooni korrastamist näha sammuna, millega täita eelkõige võimalike investorite ootusi, vaid võimalust lahti mõtestada iduettevõtte tegevuse jaoks olulisi koostöösuhteid. Samuti annab see võimaluse teha vajadusel vastavaid parandusi veel enne, kui võimalikud puudused hiljem probleemiks võivad kujuneda. «Oluliseks märgiks võiks olla seegi, et ma ei ole seni kohanud investorit, kellele ei oleks meeldinud probleemidega tegelemine enne nende realiseerumist,» räägib Kikkamägi oma kogemusest.
Kokkuvõtteks sõnab Kikkamägi, et kui asutajatel on laual palju olulisi asju, mida nad ei saa täielikult kontrollida, tasub võtta aega ja tegeleda teemadega, kus on võimalik ilma suurema vaevata nii-öelda väikeseid võite saavutada. «Nii vajaliku intellektuaalse omandi kasutamise tagamine, meeskonna parem kaasamine-motiveerimine kui ka olemasolevate koostöösuhete parem mõistmine annavad panuse iduettevõtte eduks ning suurendavad tõenäosust, et sobilik investor on valmis ettevõttesse investeerima,» kinnitab advokaat.