L, 1.10.2022

sTARTUp Daylt 150 000 eurot võitnud meditsiiniidu: antibiootikumid pole lahendus

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
sTARTUp Daylt 150 000 eurot võitnud meditsiiniidu: antibiootikumid pole lahendus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nanordica Medical asutajad Anna-Liisa Kubo (vasakul) ja  Olesja Bondarenko (paremal) STARTUp Dayl auhinda vastu võtmas.
Nanordica Medical asutajad Anna-Liisa Kubo (vasakul) ja Olesja Bondarenko (paremal) STARTUp Dayl auhinda vastu võtmas. Foto: Mana Kaasik / sTARTUp Day

Kui kaks doktorikraadiga teadlast ja üks arst-infektsionist asuvad ehitama idufirmat, on tugev vundament õnnestumiseks laotud juba eos. Tuues käekotist päevavalgele veel ka valmis toote, on investorite poolehoid kindlustatud. Vähemalt nii juhtus tänavusel sTARTUp Dayl.

Konkurss investorite poolehoiu võitmiseks oli Baltikumi suurimal start-up-üritusel tänavu tihedam kui eales varem. Oma ideed soovis potentsiaalsetele rahastajatele tutvustada 380 iduettevõtet 57 riigist, lavale pääses neist 40. 

Põhiauhinna ehk kuuekohalise rahasüstiga õnnetus Tartust koju minna konkursi kolmel paremal. Üks väljavalitu oli Eesti meditsiiniidu Nanordica Medical, kes sai Eesti äriinglite võrgustikult EstBAN kaasa 150 000 euro suuruse investeeringu.

Nanordica Medicali kaasasutaja, mikrobioloog Olesja Bondarenko selgitas sTARTUp Day podcast'is, et ettevõtte missioon on aidata krooniliste haavadega kimpus olevaid inimesi, näiteks diabeetikuid. «Diabeetikutel on väga tundlik nahk, mistõttu tekib neil tihti kroonilisi haavu, mis ei parane. Väga tihti vajavad nad seetõttu isegi amputatsiooni. Osa inimestest lausa sureb selle tagajärjel,» tutvustas Bondarenko mure olemust.

Head lahendust elumuutvate tagajärgede vältimiseks praegu turul aga ei ole, ütlevad Nanordica Medicali asutajad. «Lahenduseks on küll antibiootikumid, aga nad muutuvad ajas järjest ebaefektiivsemaks. Teine lahendus on hõbeda baasil põhinevad haavasidemed. Neid kasutatakse, aga need ei lahenda probleemi täielikult. Natuke küll suruvad infektsiooni maha, aga see tuleb tagasi,» lisas Bondarenko.

Sestap on Nanordica arendanud välja spetsiaalse haavasideme, mille erilisus seisneb fiibermaterjalide ja nanoosakeste kombinatsioonis. Toote idee on viia mikroobide vastased toimeaineid vajalikus koguses haavani sideme tekstiiliomaduste abil, mille tulemusena tekib kontakt mikroobide ja nanoosakeste vahel.

Kaasatud on ka arstid

Praegu turul olevate vahendite vähese efektiivsuse üle kurdavad ettevõtte teise kaasasutaja Anna-Liisa Kubo sõnul ka arstid. «Arutelud arstidega on meile olnud väga suureks abiks. Nad on meil aidanud välja selgitada kõige suuremad haavaprobleemid haiglates. Samuti on nemad välja toonud, et olemasolevad lahendused ei aita lahendada neid probleeme, millega nad iga päev võitlevad. Seetõttu on nad kahe käega tervitanud meie arendust ja soovinud meid patsientide testimisel abistada.»

Siiski ei sündinud uudse haavasideme idee mitte haiglast, vaid laborist. «See koorus välja ühest teadusprojektist. Sattusin teadust tegema Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laborisse, kus on vähemasti 10 aastat uuritud nanoosakesi ja nende antibakteriaalseid omadusi. Mul tekkis mõte, et me võiksime ühed nanoosakesed kommertsialiseerida. Läksingi selle ideega Tallinna Tehnopoli inkubaatorisse pitch'ima (ideed esitlema – toim), kus meil läks kenasti. Meid võeti inkubaatorisse ja tegelikult sealt algaski meie teekond start-up'i-maailmas,» meenutab Kubo.

Teel praeguse tooteni liitus ettevõttega ka arst-infektsionist Grigory Vasiliev. «Tegelikult oli see päris oluline pööre, sest koos Grigoryga me muutsime enda tehnoloogiat. Vaatasime, et algne tehnoloogia ei ole piisavalt efektiivne. Tegime umbes aasta aega põhjalikku teadustööd, et leida uus tehnoloogia, mis on suurepäraste antibakteriaalsete omadustega ja väga efektiivne,» vaatab Kubo protsessile tagantjärele.

Tänaseks on 150 000-eurose rahasüsti saanud meditsiiniidu toode käegakatsutav ja hiljuti jõuti ka kliinilistesse katsetesse patsientidega. «Haiglatel on tõesti suur huvi seda toodet testida. Müüa me veel seda ei saa, kuna meil on vaja CE-märgist. Haavaside kõlab küll väga lihtsalt, aga tegelikult on see meditsiiniseade, mis tähendab, et ta peab vastama väga rangetele standarditele. Need testid võtavad aega,» selgitas Bondarenko.

Selleks, et mõni konkurent tehnoloogiat kopeerima ei asuks, tegeleb ettevõte aktiivselt ka patendi saamisega. Taotlus on antud sisse Saksamaal. «See ei ole lihtsalt dokumentide esitamine. Selle taga on suur starteegia: kuidas kulud edasi lükata ja kuidas kirjutada patent niimoodi, et konkurendid hiljem ei konkureeriks. Kindlasti peaks keegi seda protsessi nõustama,» soovitas Bondarenko kaasteelistele.

Märksõnad
Tagasi üles