Rahapesuga võitlev Eesti idufirma pürib Euroopasse

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Salvi juhtivtöötajad: Sergei Rumjantsev( tehnoloogia juht),  Jeff McClelland (tootmisdirektor) ja Taavi Tamkivi (asutaja, tegevjuht)
Salvi juhtivtöötajad: Sergei Rumjantsev( tehnoloogia juht), Jeff McClelland (tootmisdirektor) ja Taavi Tamkivi (asutaja, tegevjuht) Foto: Jake Farra/Foto - Jake Farra

Endiste Skype’i ja Wise’i võtmetöötajate asutatud idufirma Salv kaasas 4 miljonit eurot, et laieneda Euroopas. 

Investeerimisvooru juhtis USA riskikapitalifond ffVC, osalesid ka Saksamaalt G+D Ventures ja senised investorid. Kaasatud summa võimaldab Salvil edasi arendada oma koostööl põhinevat finantskuritegevuse vastast platvormi ja toetada geograafilist laienemist uutesse piirkondadesse, sealhulgas Poola.

Salv on loonud finantsettevõtetele tervikliku rahapesu ja pettuste vastase võitluse tehnoloogia, võimaldades kahtlaste tegevuste automaatset tuvastamist ning väga suurte andmehulkade töötlemist reaalajas. Lisaks on Salv loonud koostööplatvormi Salv Bridge, mis kasutab finantsettevõttest koosneva võrgustiku ühiseid andmeid rahapesu ja finantskuritegevuse tõkestamiseks.

GDPR-i nõuetele vastav Salv Bridge avab otsesuhtlusliini finantsasutuste vahel moel, et võimalike ohtude korral on andmeid võimalik vahetada ja täiendada reaalajas. Nii lahendatakse võimalikud pettusejuhtumid minutitega, mitte päevadega, mis kulus varem erinevate osapoolte vaheliseks infovahetuseks. Kasutades Bridge'i võrgustikus jagatud infot, aitab Salvi tehnoloogia finantsasutustel kiiremini kohaneda ka uute kuritegevuse ohtudega.

Salvi tegevjuhi ja kaasasutaja Taavi Tamkivi sõnul on finantssektori digitaliseerimine toonud kaasa uut sorti kuritegude laviini, mille hulk ja ulatus on prognooside kohaselt selgel tõusuteel. «Salv Bridge on osutunud tõhusaks vahendiks pettuste ja rahapesu tõkestamisel ning sanktsioonidega seotud päringute kiirendamisel. Kaasatud summa võimaldab meil arendada täiendavaid funktsionaalsusi ja laieneda uutele turgudele, aidates suuremal hulgal ettevõtetel finantskuritegevuse vastu võidelda ja seeläbi oma kliente kaitsta,» kommenteeris Tamkivi.

ffVC tegevdirektori Mateusz Zawistowski sõnul julgustas neid investeerima tõsiasi, et Salvil on olemas toimiv ja laialt kasutatav lahendus. «Meie jaoks oli oluline, et 21 Euroopa finantsasutust on Salvi koostöövõrgustikuga juba liitunud ja lahendanud koos peaaegu 7000 ühisjuurdlust, mis on aidanud hoida ära 6–7 miljoni euro jõudmise kurjategijate kontodele. Me näeme tohutut potentsiaali geograafiliseks laienemiseks ja üha suurema hulga finantsasutuste liitumiseks võrgustikuga, et parandada oma vastavuskontrolli- ja finantskuritegevusega võitlemise võimekust,» leidis Zawistowski.

LHV kasutab ja kiidab

Pettustega rahateenimine on rahvusvahelistele organiseeritud kuritegevuse rühmitustele atraktiivne, sest kaasnevad riskid on madalad, ent kasud suured. PPA andmetel on kurjategijad kolme ja poole aastaga röövinud Eesti inimestelt finantspettustega üle 15 miljoni euro, lisaks on pangakelmuste läbi kaotatud üle viie miljoni euro. 

Kurjategijad on edukad, kuna nad töötavad hästitoimivates võrgustikes, kus saab hõlpsalt omavahel vajalikku infot jagada. Finantsasutused seevastu on traditsiooniliselt töötanud üksi, ilma võimaluseta omavahel turvaliselt ja kiirelt kahtlaste tehingute ning klientide kohta infot vahetada. Seega on seni proovitud individuaalselt lahendada probleemi, mille võti seisneb erinevate osapoolte koostöös. Finantskuritegude tabamisel on kiire reageerimisaeg hindamatu väärtusega.

«LHV pank oli üks esimesi Bridge’i võrgustikuga liitujaid ning lühikese ajaga saavutasime suurepäraseid tulemusi – pettuste arv vähenes kogu võrgustikus märkimisväärselt. Suurbritannias, kus me töötleme iga päev sadade miljonite väärtuses makseid, kasutame Salvi lahendust teiste võrgustikku kuuluvate asutustega suhtlemiseks ning tõhusate vastumeetmete rakendamiseks vastavalt pidevalt muutuvatele kuritegelikele skeemidele,» ilmestab koostööd LHV juhatuse liige Andres Kitter.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles